Hamer kasutas sageli sõna "Konflikt" (inglise keeles "konflikt"). Konflikt on võitlus kahe osapoole (inimeste, riikide, ühiskondade, ...) vahel. Haigetel inimestel võib olla "konflikt" või mitte: kellelgi, kellel on kõhunäärmevähk, maovähk, on "konflikt" (neil on need haigused, sest nad võitlevad kellegagi), aga keegi, kellel on luukalk, kopsuvähk, leukeemia, lümfoom,.... ei võitle kellegagi.
Naine, keda šokeerib lähedase (abikaasa, poja, isa...) surm, on Hameri terminoloogia kohaselt "aktiivses konfliktis", kuid tal ei ole konflikti, tal on tohutu valu, kuid ta ei ole konfliktis kellegagi.
Selle sõna asemel oleks Hamer võinud kasutada sõna "segaduse aeg" või "ehmatus". See, mida inglise keelde on tõlgitud kui "konflikti-aktiivne faas", oleks siis "šokifaas"; see on see, mis juhtub igaühega pärast "šoki" (psüühilise või füüsilise) saamist, kuni ta rahuneb/toibub ja naaseb oma normaalsesse seisundisse. Ta on ülekoormatud.
Viies seadus ütleb: "Iga "haiguse" mõistmine SBS (Special Program of Nature with Biological Sense) lahutamatu osana, mis on seletatav evolutsioonilise ajaloo kontekstis". Germaani uue meditsiini esitlus, lk 36.
See, et loomade seas on olemas kõige täiuslikumate ellujäämise ja vanade või defektsete kõrvaldamise tunne, näib olevat iseenesestmõistetav. See, et meie keha järgib mõnel juhul loomset loogikat, on samuti ilmselge. Kuid ilmselge on ka see, et meil ei ole mitte ainult loomaloogika järgi tegutsev keha, vaid ka hing, millel on teistsugune loogika ja huvid.
Mõnele haigusele antud tähendust on üsna raske uskuda, näiteks seda, mida me loeme tema raamatust "Testament uuest meditsiinist" (Testament of a New Medicine): "suu- või ninauhaavandid on suu- või ninaõõnsuse suurendamiseks".
Viiendast seadusest ei ole praktilist kasu, sest haiguse hüpoteetiline "mõistus" võib ainult mõnel juhul aidata patsienti ravimise suunas edasi liikuda. Seda ei ole vaja teada ega aktsepteerida. Patsient tahab haigusest vabaneda, olenemata sellest, kas sellel on "mõte" või mitte.
See, et loomade vahel valitseb konkurents, on kahtlemata tõsi, kuid see on vaid osa evolutsiooniteooriast. Selle tuum, idee liikide evolutsioonist väikeste muutuste kuhjumise teel, on kergesti ümber lükatud, näiteks selles artiklis, ja paljude selgete faktidega ( viidatud selles teises artiklis). Kuna muutused peavad olema väikesed, ei ole enam täielikku juhuslikkust, ja mõte juhuslikkusest, et asjad toimuvad ilma põhjuseta, on selgelt absurdne: isegi kaheaastased lapsed küsivad "miks?".
Tsiteeritud teoses lisab ta 5. seadusest rääkides: "Loodusema on alati olnud meie suhtes heatahtlik ja tal oli kõik hästi korraldatud. Kuna "heatahtlikkus" ja "organiseerimine" on hinge võimete (tahte ja intelligentsi) teostamine; kuna need ilmnevad ainult inimesel, inglitel ja Jumalal; kuna kui ta kasutab väljendit "Emake Loodus", ei pea ta silmas inimest ega ingleid; järeldatakse, et ta võrdsustab "Emake Loodust" Jumalaga. Lisaks räägib ta eespool tsiteeritud raamatus "juudi-kristlikust" religioonist (mida ei ole olemas), halvustab 5.-15. sajandi religioossust (püha Thomas Aquinose, püha Franciscus, ...) kui "paranoia" või ütleb, et "Vanasti pandi inimesed kartma ja sõltuma kirikust, ja nad pandi miljonite kaupa põlema inkvisitsiooni lõkkeplatsidel"; see ei sobi tema teoloogiamagistriga kokku.
Ma usun, et dr Hameri avastused aitavad lõpetada viimaste aegade halva meditsiini. Tema seadused on tõesed ja seepärast toovad haigustele ja nende ravile korra, lihtsuse, mõistuse, prognoositavuse, rahulikkuse....
Ma arvan, et tema avastused viisid teda halva meditsiini vastandini: aimata kõiges korda ja headust. Ja see viis teda sõnastama oma 5. seadust, mis tundub mulle oma ideelt õige, kuid kasutades New Age'i, "poliitiliselt korrektseid" väljendeid: öeldes Jumala asemel "loodusema" ja "looduse" asemel "looduse".
Hamer ütleb oma 1. seaduses, et "iga haigus algab šokist", et "haigus on meie organismi instinktiivne reaktsioon, mis algab bioloogilise šoki korral", (1) "väga tugev, äärmiselt terav, dramaatiline löök", (2) "ootamatu", (3) "üksinda kogetud". Punkt (1) sisaldub juba teises kohas, kus öeldakse, et "mida suurem on stressifaasi intensiivsus ja kestus, seda suuremad on ka sümptomid" (väikese šoki puhul tekib meil väike frees ja tugevama šoki puhul suurem frees); punkt (2) esineb alati, sest instinktid on keha reaktsioonid ootamatusele; ja punkt (3) tundub olevat tegur, et šokk ei lahene kiiresti, kuid ei ole oluline tingimus, sest instinktid, mis on oma olemuselt väga kiired, ei ole aega kaaluda, kas me tunneme end üksi või saatjatena.
Haigus on instinktiivne kehaline reaktsioon, kuid...
Kas päikese käes päevitamine on sama asi? Kas jooksmisel higistamine on sama asi? Mõlemad on keha automaatsed, instinktiivsed reaktsioonid. Mis on erinevus haiguse puhul: see, et vaimne komponent puudub, et puudub šokk, et me oleme enam-vähem teadlikud sellest, mida me teeme.
Ja kui meenutada, et šokiks peab olema 2 asja, mis šokeerivad, siis ma teen ettepaneku, et:
"haigus (kui see on emotsionaalse päritoluga), on instinktiivne kehaline reaktsioon, mis käivitub siis (ja püsib nii kaua, kui) kogemus põrkub ühe meie sees oleva seinaga."(*)
Millega me moodustame "müürid", "düürid" enda sees?
Meie sees on ainult ideed, nii on see ka ideedega.
Milliseid ideid?
Noh, need peavad viitama asjadele, mis on minu jaoks olulised, sest kui need ei ole olulised, siis ei pane ma pahaks nende kaotamist, nii nagu ma ei pane pahaks, kui keegi lõikab mulle ühe juuksekarva. Teisest küljest, kui ma hoolin oma aias olevate lillede eest nii, nagu ma hoolin enda eest, siis kui ma näen, et koer nende peale kuseb, siis tunnen seda nii, nagu oleks see koer minu peale kuseb, ja ma olen väga vastu sellele ohule.
Siis on selles elus palju muud kui Jumalat väärtustada üldiselt haiguse põhjus, nagu religioon on alati öelnud.
Seda kardavad Hameri vaenlased kõige rohkem:
Et inimesed mõistavad, kui oluline on see, mis meil on sees (hinges), ja et inimesed hakkavad küsima ja otsima (Oh, õudus, öeldakse) ja lõpetavad end häirida viimasest tantsivast mobiiltelefonist või viimasest kuulsuste kuulujutust.
Seetõttu võime öelda, et igas emotsionaalselt põhjustatud haiguses on alati konflikt: teiste või iseendaga, nii et sageli tahame vastuolulisi asju.
Siin (lehekülgede allosas) teavitame muudatustest sellel veebilehel. |
Käimasolev töö. |
